Armastus soovib lahustada identiteedi

See on "Meditatsioonide saladuste" teema jätk...

Küsimus: Kas võiksid palun rääkida, kuidas pühendumine võib transformeerida ego Minaks?

Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: Mis on pühendumine? See on armastuse seisund. Mis on ego? See on osa meist, mis eraldab ja seab piire; see on müür, identiteet. Armastus soovib lahustada identiteeti, armastus soovib ühendada. Ego tahab säilitada seotust teatud poolega. Nii et nad mängivad erinevaid rolle.

Ja kui on selles hetkes armastus, siis ei ole egot, ja kui on ego selles hetkes, siis ei ole armastust.

Kui soovid vastu võtta väljakutset, siis ei tööta mitte armastus, vaid töötab ego. Ego võib võtta vastu väljakutseid. Aga kui tahad lõdvestuda ja rõõmus olla, siis ei tee tööd mitte ego, vaid töötab armastus.

Kas Sa saad aru, millest ma räägin? See on see, miks loodus on pannud Sinusse mõlemad, on pannud nii armastuse kui ka ego.

Aga kui oled egosse kinni jäänud, siis see on sama, nagu oled kinni jäänud oma kingadesse. Sa ei tea enam, kuidas saad kingad oma jala küljest ära. Siis lähed vanni oma kingadega, ja magad oma kingadega. Sa peaksid teadma, milla võtad oma kingad ära ja oled kodus.

Nii et armastus on esimene asi, mis elus juhtub. Niipea, kui laps on sündinud, ja ta avab oma silmad ja vaatab ema, on kohal armastus. See on esimene silmapilk, sellega saab laps emalt armastust ja annab emale armastust.

Aga ego tuleb mängu kolmeaastaselt. Identiteet saab tugevaks peale kolmeaastaseks saamist, siis ta kasvab, ja mõnikord jääb laps egosse kinni.

Aga kui inimene saab väga vanaks, siis enamikes vanades inimestes, keda Sa näed, neil ei ole egot. Nad muutuvad jälle nagu lasteks. Peale 90. eluaastat suudab vaevalt enam keegi oma egot säilitada.

Enne kolmeaastaseks saamist ei ole egot ja peale 90. eluaastat samamoodi. Umbes samamoodi on seksiga - selle jaoks on oma vanus, ja peale seda seks ei ole enam võimalik ja enne seda pole see ka võimalik. Aga kõigil neil perioodidel on oma roll mängida.

Küsimus: Hei Sri Sri, mul on sõpru, kes tunnevad, et siin maal on inimkond ületanud igasuguse murdepunkti loodusvarade, ookeanide, metsade hävitamises. Paljud inimesed tunnevad lootusetust ja abitust. Ma ütlen neile, et täiuslik Jumalik kord on sellest kaosest üle. Nii et minu küsimus on, et kas ma lihtsalt puhun piibust suitsu välja, või tõepoolest saabki planeedil ja inimkonnal olema kõik hästi?

Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: On hea olla kaastundlik, kuid ei ole hea olla paranoiline. Seal on suur vahe. Kui oled paranoiline, siis Sa ei saa teha midagi mitte millegi jaoks, Sa saad kaotada üksnes oma rahu.

Aga samal ajal ei saa ka lihtsalt öelda: "Hästi, Jumal hoolitseb kõige eest ja las tema kannab meid edasi kõiges, mis me teeme." Ei saa ka nii öelda.

"Jumal kaitseb meid isegi siis, kui me ekspluateerime seda planeeti veel natuke." Ei saa ka nii öelda.

Meil on kindlasti vaja hoolitseda planeedi eest. Sest kui murdepunkt on ületatud, siis on tulnud ka mure. Loodus või Suur Meel on pannud miljonite inimeste peadesse mure.

Täna on üha rohkem ja rohkem inimkonnast muretsemas selle üle, kuidas läheb keskkonnal. Seda hoolitsevat suhtumist on tunduvalt rohkem, kui kunagi varem.

Täna on inimesed mures isegi väikestes külades. Kaugematest maailmanurkadest nad räägivad Maa planeedi hoidmisest ja orgaanilisest põllumajandusest, ja keemiliste väetiste mitte kasutamisest.

See mure on jõudnud äärealadeni välja. Kuid samal ajal on inimesed ka nii paranoilised, vihased ja agiteerivad sellel teemal. "Oh, me oleme nii palju planeeti hävitanud."

Mina ütlen, et lihtsalt lõdvestuge. Ärge muutuge paranoiliseks, aga olge hoolivad.

Teadmine pärineb vestlusteseeriast pealkirjaga "Meditatsiooni saladused", mille Gurudev Sri Sri Ravi Shankar andis välja 21. aprillil 2012 Californias.

 << Meditatsioon toimub pingitusteta

‘Teadvus on väga iidne, meel on vanem kui kivid’ >>